Julgusest eluga kaasa voolata ja kuulata rõõmu kutset – ehk Mesiroosi sünnilugu
Kriis. Sõna, mis esimese hooga tekitab tõenäoliselt pigem negatiivseid tundeid, nagu hirm, teadmatus, ärevus, valu. Samas peitub kriisis alati teatav loov impulss, mis võib sillutada tee hoopis millelegi uuele ja heale. Tuleb vaid osata märgata seda, milline on see kriisist väljumise tee, mis kõige enam rõõmu teeb!
Mina olen Annely, Mesiroosi looja. Viibinud 12 aastat oma elust erihoolekandes. No kui aus olla, siis tegelikult õhtuti ja nädalavahetustel lasti ikka koju ka. 🙂 Olin vanemtegevusjuhendaja ja mulle väga meeldis see, mida tegin. Mul olid ägedad tiimikaaslased ja põnevad väljakutsed. Mu hing sai iga päev loominguliselt laetud. Ma päriselt mõtlesin, et see on maailma kõige ägedam töö!
Ühel hetkel muutus organisatsiooni struktuur ja ühes sellega ka minu amet ning töökoormus. Kui olla nagu orav, kes rattas lakkamatult ringe teeb, ei pruugi tähele panna seda silti, mis tegelikult juba ammu ummikteed näitas… Mõned märgid on aga nii tugevad, et neid ei saa enam eirata – ja siis tuleb tunnistada kriisi ja vaadata üle, mis valikud veel laual on. Kuhu süda tegelikult kutsub?
Võtsin endale hingetõmbe- ja mõtlemispausi. Minu mõtted liikusid mu juurte juurde, lapsepõlve. Üks minu vanaemadest oli pagar, teine töötas kokana ja tegi imemaitsvaid lihapirukaid. Nii sain ma juba paariaastasena taignakausis plätsida ja olin magusast saialõhnast läbiimbunud! 🙂
Mu vanaisa pidas aga mesilasi ja kasvatas roose. Mäletan elavalt neid üle aia plehkupanekuid, mil mesilased olid kurjad ja tahtsid kallale tulla. Ühel hetkel polnud vanaisal enam jaksu nendega tegelda… Ja nii ma siis otsustasingi: mis siis ikka, proovin! Esimese mesilassülemi tarrupanek oli minu jaoks tohutu eneseületus. Ent just see pani aluse minu nüüdseks juba üle paarikümne aasta kestnud hobile ning oli inspiratsiooniks, kui otsisin nime oma väikesele ettevõttele – Mesiroos tundus täpselt see õige valik.
Nüüd on minu suurimaks sooviks luua inimestes rõõmu maitsvate maiuspalade, aga ka köögis kokkuhoitud aja näol ning pakkuda tooteid mis aitavad sündmused eriliseks muuta.
Kuid midagi siin ilmas ei sünni üleöö ja üksinda pusides. Olen lõputult tänulik oma lastele, abikaasale, sõpradele, endistele kolleegidele abi ja koosloomise eest! Kasvame koos, ikka loomise ja rõõmuga! 🙂